Moravius
Saturday, March 29, 2003
Arvamusliider mr Mark Moraviuse ametlik seisukoht suveajale ülemineku suhtes.
Laenasin Mari käest neli tonni. Ta on ju riigitööl, saab head pappi; pealegi maksan ma tagasi niipea kui seal jalad alla saan. Mari ütles (ja paistis, et ta mõtles seda siiralt), et tal on päris kahju, et ma ära lähen.
(Mari on vist lesbiks hakanud. Iga kord kui ma küsin, kas tal ikka meest ka on, tuleb talle haavatud hirve nägu ette, ta vastab midagi ebamäärast ja viib jutu mujale. Olen paar korda üritanud teda mingite oma sõpradega kokku sättida, aga ta ei võta vedu, vähemalt minu juuresolekul mitte. Ei tea mis tal viga on.)
Thursday, March 27, 2003
Ahjaa, ikkagi, mis see kogu "Inimesi meie ümbert" siis ikkagi oli? Kas ma üritasin uuesti kirjutada "Dublinlasi" või Harala elulugusid? Kas sellel kõigel oli mingi sügavam kontseptsioon?
Ei, mul oli lihtsalt paar päeva kontemplatiivne tuju, ning ma reflekteerisin kõige selle üle, mida enda ümber näen.
Ma oleks võinud ka postitada "Inimesi" vol. 5 - Raul, ent kuna Raul möödunud sügisel surma sai, tuli mulle mingi eetiline tõke ette. Seda enam, et ma polegi tema hukkumise asjaoludega päris hästi kursis, ma ei tundnud teda ise; aga temast on mulle palju räägitud. Ma ei oskagi tegelikult öelda, kas ta kukkus kusagilt alla või jäi millegi alla või uppus hoopis ära. Igatahes läks Rauli nahas mulla alla päris talutav basskitarrist ja maalija, kes polnud viimase kümne aasta jooksul päevagi kaine ega omanud mingit kindlat sissetulekut, ja harva kindlat elukohta. Raulist jäi maha mitu leinavat naist vanuses seitsmeteistkümnest kolmekümne viie eluaastani, keskmine plaadikogu, kitarr ja kümnekonna tuhande krooni ulatuses võlgu. Rääkimata õhinal jutustatud legendidest selle kohta, mille kõigega Raul võis hakkama saada, kui oli paar päeva tõsiselt joonud ja lisaks veel korralikult laksu all. Ilmselt viibis tema peiedel ka (vähemalt) paar põlevate silmadega sõpra, kes juba siis veendunult kinnitasid, et "see pole niisama", sest Rauli vastu tundis omal ajal huvi KGB, ning ka vabariigi ajal polnuvat asi parem.
Ent kes seda teab. Igatahes ei lahku ka Rauli tuhk tema laste ema õunapuu alt Tartus, väikeses puust linnas, mis iial ei maga.
Tuesday, March 25, 2003
Mul on kusagil kõhus miski, mida võib juba reisiärevuseks nimetada. Ainus, mida vaja, oleks istuda bussi, sõita Tallinna, istuda laeva ning astuda Helsingis maha. See on nii lihtne, et ma ei saa siiamaani aru, miks ma seda juba varem teinud pole. Uskumatu!
Istun praegu arvuti taga ja üritan uue ideega kohaneda.
Hea küll, õhtupoole pikemalt. Ma pean selle mõttega veel harjuma.
Sunday, March 23, 2003
Mul oli eile suur masendus ja ma tundsin, et mulle on kedagi vaja, kes mind kuulaks. Läksin külla Margusele ja rääkisin talle oma elust. Margus kuulas ja kuulas mind ning käratas lõpuks: "Kurat, aga mis sind siin kinni hoiab?" nii valjul häälel, et väiksem laps hakkas kõrvaltoas karjuma ning vanem, kes arvutilaua juures asjatas,tõmbas endale ühe kiirköitja kaela. Marguse naine ilmus ukselävele, mähe näpu otsas, ja vaatas meid etteheitval pilgul. Margus astus akna juurde ja hakkas, seljaga meie poole, prille puhastama.
Alati aitab kui sõpradega rääkida! Lahkusin Marguse juurest tükk maad rõõmsamana. Tõepoolest, nagu ta ütles - mis mind siin linnas kinni hoiab? Absoluutselt mitte midagi! Terve maailm on mu ees lahti!
In fact, mul oleks ju isegi põhjust lahkuda. See Internetist naise otsimise teema on vahepeal päris hästi edenenud. On nagu sihuke mingi interneti-kosjakontor, sa teed seal endale etteantud valikutest kasutajaprofiili - mina näiteks panin lahtrisse "kui kaugele oled nõus reisima, et tutvuda" valiku "armastust otsides reisiks kuhu iganes" ning sissetuleku lahtrisse "I'd rather not say". (Tõelistele naistele meeldib, kui mees on rahaasjades diskreetne, see näitab küpsust.) Siis saad sa igasuguste naiste kasutajaprofiile vaadata. Nende kontaktandmete vaatamine muidugi maksab. Niipea kui oled mingi musi leidnud, ja klikid seal all olevale lingile "contact her", satud saidile http:// www.date.com/howtopay.html. Väga kaval minu meelest. Õnneks saab naisele nagu tasuta märku anda, et sa huvitatud oled.Siis ma ühele andsingi, ja see saatis mulle kohe meili oma hotmaili-aadressiga, ta oli nagu selle kosjakontori maksu maksnud ja võis vabalt kõigi kontaktandmeid vaadata.
Päris lahe tsikk tundub olevat. Mingi soome tibin, üksikema. Helsingi lähistel maja. Meil on kuum kirjavahetus, ja juba on sellest juttu olnud, et ma võiks Soome minna. Olen siiani olnud selles suhtes natuke reserveeritud, sest sellega oleks ilge jama, aga samas - miks mitte?
