Härra Moravius, kuidas kommenteerite pöördelisi sündmusi, mis leidsid aset ööl vastu laupäeva? Kas arvate, et tegutsemine oli liiga radikaalne? Kas arvate, et ohvrite arv on kaalub üle positiivsed tulemused? Kas oleks tulnud tegutseda teisiti?
"Kahtlemata oli laupäeva öö äärmiselt rõõmustav just seetõttu, et saavutasime oma eesmärgi, mis lähtus situatsioonist. Meil oli probleem, me nägime võimalust - ja me tegime kiire ning otsustava liigutuse. Sealjuures olime me teadlikud võimalikest kaotustest, kuid eesmärk oli ihaldusväärsem."
Härra Moravius - kuidas te end praegu tunnete? Mida ütleb teie südametunnistus? Kuidas te ohvrite omastele silma vaatate?
"Leian siiski, et see oli meie kõigi huvides. Kujutage ette, et me oleksime lasknud käest sellise võimaluse, kujutage ette, et me oleksime seda, öelgem ausalt, kriisi, veel lasknud edasi vinduda. Ütlematagi selge, et tegevusetus oleks võinud kaasa tuua (minu seisukohast) veel hullemaid tagajärgi. Aga mis puutub ohvritesse, ja nende omastesse, siis muidugi on kohutavalt raske nende ahastavaid, süüdistavaid nägusid näha.
Ja seetõttu ongi Moraviusel täna leinapäev, mis järgneb terve nädalavahetuse kestnud, süütundega segatud eufooriale ilusti ja jõuliselt soodustatud operatsiooni pärast."

Lühidalt? Ühesõnaga: mul oli reede õhtul Mari külas. Me läksime välja ning mina leidsin kuskilt baarist ühe jube laheda tüdruku, jättes seega Mari omapäi. Kuivõrd Mari oli ilmselgelt mulle Tartu külla sõitnud eesmärgiga meie suhteid üles soojendada, mõjus see talle nagu närvigaas. Nüüd mõistab ta mind hukka ning süüdistab südametuses.
Aga olgem ausad - kui ma oleks Mari nõudmistele järele andnud, oleks meie pikk ja vindunud käimine võinud lõppeda mõlemale poolele ohviterohkemalt. (Mitte et ma päris täpselt teaks, mida ma öelda tahan, ma lihtsalt üritan poliitilise retoorikaga ennast maha rahustada.)
Vaatasin ennast täna hommikul hoolega peeglist - ma olen tõesti natuke Putini nägu!
Ahjaa, need "kuradi nõmedikud" on mingisuguste instant-antibeebikate hinda "kuue kümpa krontsi" peale tõstnud, nii et ma pidin veel enne öö lõppemist sularahaautomaadi juures käima ja niigi tühja pangaarvet tühjendama. Üritasin argumenteerida, et laps tuleks ju minu nägu, aga seda intensiivsemalt hakati raha paluma. Kurat.
- posted by mark @ 5:12 PM