Moravius
Saturday, October 26, 2002
 
Asju, mida teha tartu-tallinn liini bussis:

1) Helista ja võta kõnesid vastu. Ütle iga kord kõvasti, kus sa oled. Korda seda. Korda veel üks kord. Sõnasta ümber. Lausu esialgses sõnastuses. Ütle, millal arvad end sihtpunkti saabuvat. Ütle, millal välja sõitsid. Ütle veel kord, kus sa oled ning millal arvad end sihtpunkti saabuvat.
2) Joo õlut. Palu metsapeatust. Bussist väljudes pane esimese asjana suits ette ning toimeta aeglaselt, et saaks suitsu lõpuni teha.
3) Jutusta kõrvalistujale ümber eile nähtud joonissarja ("South Park", "Simpsonid") sisu, tehes seda tõsise ning mureliku häälega, "näed-mis-juhtus"-toonil. ("See paks poiss, Cartman, tegi aias oma nukkudele ja mänguloomadele teepidu. Valas neile nagu teed, ja rääkis nendega, tegi ise nende eest häält. Need teised poisid tegid sellest salaja video ja saatsid koduvideote konkursile. Cartman sai väga vihaseks. Aga konkursi võitis hoopis selle teise poisi, Stani vanaisa video, sellest, kuidas Kenny rongi alla jäi.")
4) Olgu sul kaasas väikelaps.

Wednesday, October 23, 2002
 
Kõik on viimasel ajal kellessegi armunud! Anu on järjekordselt leidnud "mehe oma elus". Diana raporteeris, et Sandra olevat "oma uue kutiga nii häppi ja nii in love". Otsustasin, et armun vahelduseks ära oma uude naise Vormsi saarel. Nii füüsiline kui ajaline kaugus on täiesti piisav, et teda idealiseerida. Issand ma olen nii armunud, ma ei tea mis ma teen!!!

Sunday, October 20, 2002
 
Sattus kätte värske Akadeemia, milles kirjutatakse kanepimüütidest ning kinnitatakse, et kanep on inimorganismile kasulikum kui me iial võisime arvata. See tekitas minus inspiratsiooni, manustasin eile õhtul ligi kaks ravimühikut ja sain tulemusena angiini. Nüüd huvitab teid kindlasti, kuidas selline asi võimalik on. Läksin nimelt dushi alla ja üritasin lugeda Kauri uut romaani, aga, nagu teil võib-olla meeles on, polnud mul sooja vett. Õhtu kulmineerus sellega, et keerasin endale oma CK kampsuni ümber niuete ja jooksin, ise üleni tilkudes, kõrvalkorteri vanamuti käest mulgi kapsaid paluma. (Ei andnud kusjuures.)
Kauri romaan tundus muuseas meeletult igav, nagu ka Pelevin, mida ma praegu lugeda üritan. Üks kahest - ülikool on minus kasvatanud kõrgvaimsust ning peab üle minema Heideggeri peale, või on mul lihtsalt depressioon. Tegin täna hommikul ära stressitesti Eesti Päevalehes. Tuli välja, et mul on tugev stress (ärevushood, iiveldushood, juuste väljalangemine, ülitundlikkus etc). Kuradi sharlatanid! Mul oli stress veel enne, kui need EPLi jobud üldse seda sõna esimest korda kuulsid!
Hirmsasti tahaks end veel kanepiga ravida, aga kurk valutab. Teeks küpsiseid, aga mul pole tartus praeahju. (Naabrimutt vist ei luba enda oma ka kasutada.) Okei, üritan pannkooke teha.

Powered by Blogger