Lugesin üle tüki aja Keskuslehte. Minu lemmikskinhead Juku-Kalle pritsib juhtkirjas tatti ja maohapet põllumeeste pihta. Et valigu ala, kuhu investeerida, mitte ärgu nõudku riigilt pappi kui jahu ei tule. Et mis siis saaks, kui iga saapavabrikant hakkaks riigilt toetust nuruma. Mille poolest on põllumehed teistest niipalju erinevad? Tootjad nagu iga teinegi!
Alguses ajas Juku-Kalle sõnavõtt mind natuke segadusse. Hakkasin endamisi pomisema ja nämmutama: "Aga Eesti ilmastikuolud..."
Jah?! küsis Juku-Kalle julmalt. What about them?
"Eesti kliima on ju heitlik," puterdasin.
Aga, süütas Juku-Kalle sigareti, kujutame ette, et mul on äriidee. Hakkan elatuma sellest, et ehitan liiva peale maju.
"Majad ei püsi ju liiva peal eriti," märkisin teraselt.
Just nimelt! lõi Juku-Kalle sõrmedega nipsu. Kas mul oleks siis õigust riigilt nõuda, et ta mulle lihtsalt selle pärast raha maksaks, et ma ise loll olen ja ei oska äriideed valida? Kui liiva peal majad ei seisa, pole vajagi liiva peale maju ehitada!
"Tähendab, sa arvad, et..." püüdsin ta mõttekäiku jälgida.
Täpselt! hüüatas mu kärsitu partner.
Olin mõnda aega sõnatu.
Eestimaa ilma haljendavate viljapõldudeta? Aga see ju... aga... millest me siis elaksime? Mida sööksime?
Mida sa eile sõid, küsis Juku-Kalle pealtnäha süütult ja nõjatus toolileenile, pahvides Kent'i.
Mõtlesin läbi oma eilse menüü.
Hommik: kaks tassi espressot. Pool Saarioise pizzat, mis eilsest järele jäi. Banaan.
Pärast seda: mingisugune Danone jogurtikomplekt, millel on külje peal topsike müsliga, et neid siis kokku segada. Päris hea.
Siis sõin kalapulki.
Eesti omi? küsis Juku-Kalle hajameelselt.
"Ei, Leedu," vastasin. "Aga ma ei mõista, miks sa seda..."
Juku-Kalle viipas käega, et ma oma menüü ettelugemist jätkaks.
"Maisihelbed... Pegassis sõin ühe risotto... ja camparit jõin, hästi palju camparit!" meenutasin õhinal.
Juku-Kalle krimpsutas halvakspanevalt nägu.
Veel midagi? küsis ta. Mulle ei meenunud rohkem midagi.
Äkki taipasin.
"Jah," ütlesin aeglaselt sõnu hääldades, kusjuures Juku-Kalle irvitas ja mu järgnevale jutule käega takti lõi. "Mind tõepoolest ei kotiks absoluutselt, kui kasvõi kõik Eesti põllud golfiväljakuteks teha, sest ma ei mängi ju golfi."
Juku-Kalle näost oli näha, et minu steitmendi viimane osa ajas teda pisut segadusse, aga ta lõi käega ning ühiselt avastasime, et ainus kodumaine asi minu (ja tema) viimase nädala toidusedelis oli kanep, mida Mari vend aknalaua peal potis kasvatab. Tõsi küll, spiidi juures jäime natuke toppama. Kui keegi teab, kust spiid tuleb, andke meile teada!
Milleks Eestimaale haljendavad viljapõllud? Kuhu see kõik õieti läheb, mis seal kasvab, ah?!
Jälle üks lahendamata saladus...
- posted by mark @ 3:34 PM